Eid al Adha 2019, Serapium Forest ja Ismailia muuseum

1

august 13, 2019 kirjutas Tasneem

Pühad möödusid traditsiooniliselt ent samas eriliselt. Eid algas tavapäraselt Eid palvega varahommikul. Sel aastal aga palvetasime Madinaty’s. See oli üks ütlemata kaunis palve, kuna sooritasime selle moshee kõrval oleval platsil, valgeil vaipadel, värskes õhus, sõbralikus ja rahulikus meeleolus. Hommikupäike kiirgas just täpselt sellise nurga alt, kus soojad ja rõõmsad kiired palvetajate nägusid hellitasid. Arvan et Eid palve on Jumalalt määratud põhjusega ajale, mil päike on vaid mõned meetrid horisondilt kõrgemale tõusnud ning seepärast on ka Eid palve teiseks tingimuseks selle sooritamine võimalusel õues. Ka mu lapsed tõdesid õndsusega et ei nemad enam taha Cairosse Eid palvele minna, meie kodulinnas on ju palju kenam.

Edasine päev möödus ämma kodus, kes vahepeal meie naaberlinna on kolinud. Nii nagu eelnevailgi aastail, ka sel korral ei läinud me tühjade kätega. Meisterdasime lastega magusad Eid kaardid ning küpsetasime lambaküpsiseid. Kuna aega nappis, siis ettevalmistuste kõrvalt ei jäänud enam aega tulemusi pildile sättida. Seepärast ka sellised kiiruga klõpsitud hädised pildid.

Kaartide idee on pärit siit lehelt: http://d1oklq6066osfz.cloudfront.net/create/sts_valentines_activity_v3.pdf Kuna mul värviprinterit pole, siis tulid sellised hallid lambad. Ent see meid ei takistanud, tegime lammastele vesivärvipliiatsitega rõõmsad raamid ümber ja tulemus tuli täitsa vahva.

Küpsiste retsept ja tegemisõpetus on pärit siit: https://chefindisguise.com/2015/09/15/sheep-cookies/:

Peale pikka ja väsitavat küpsiste küpsetamise päeva said rõõmsad pühadepakid valmis pakendatud:

Eid viimasel päeval võtsime ette aga juba kaua aega tagasi planeeritud Ismailia reisi. See linn  asub vaid 80-90km meie kodulinnast, ent sinna varemalt polegi me reisinud. Tegemist on väikese, ent kauni linnakesega Suez kanali ääres.

Enne Ismailiasse jõudmist keerasime aga hoopis kõrvalisele maanteele, mis viis meid Serapium Forest nimelisse metsa. Olen tihti mõtisklevalt ohanud et tea kas minu tee mind veel kunagi metsa võiks viia. Igatsus metiku looduse ja positiivset energiat kiirgavate kõrgustesse sirguvate puude järele, on visa metsade vahel üles kasvanud hinges tuhmuma. Teerada mis meid Egiptuse kõrbe-metsa viis oli asfalteerimata, kitsas ja konarlik. Aeglaselt ent visalt me sihtmärgi poole liikusime, kuniks jõudsime reoveepuhastusjaama juurde. See oli märgiks peatsele kohale jõudmisele, sest et vaid mõnisada meetrit eemal algasid 200 hektari suurusele kõrbepinnasele tehislikult kasvatatud metsad. Kogu projekt on läbi viidud koostöös Saksa teadlastega ning selle eesmärgiks on kasutada reovett metsakasvatuses. Kuna Egiptuses külmi talvi pole (aega mil puude kasv aeglustub) ning metsad on kastetud veega mis on töödeldud nii et see on vabastatud orgaanilistest jääkidest ja saasteainetest, kuid sisaldab siiski fosfaate ja lämmastikku, kasvavad siinsed metsad 4 korda kiiremini kui metsad näiteks Euroopas.

Loomulikult ei saa Serapium metsa võrrelda päris metsaga, kus on sadu erinevaid putukaid ja mutukaid ringi siblamas, sammal ning sõnajalad kaunist rohelust jagamas, metsaseened ning marjad sügist saagikust märkimas ning metsikud metsloomad inimeste eest end varjamas … ent omajagu metsatunnet sealt saab, värsket õhku ning linnulaulu nautida kõrgete puude all. 

Jagan siia ka mõned meie tehtud pildid:

This slideshow requires JavaScript.

Ega me väga sügavale metsa julgenudki minna. Viimasel ajal on kuuldused kõrbeusside asulatesse tulemisest levinud internetis kulutulena, ning minul tekkis hirm et vaikne mets keset kõrbe on ju samuti väga soodne paik usside pelgupaigaks. Kel vapper hing peaks kaugemast metsast leidma veelgi suuremaid puid ja kaunimat loodust.

Edasi viis meie tee Ismailiasse, Egiptuse kõige kaunimasse ja võluvamasse linna. Külastasime sealset Ismailia Monuments Museum’i. See väike muuseum omab u.4000 ajaloolist eset, mille viimases ruumis puhkab rahutult muumia.  Muuseumi aias saab näha väikest sfinksi ning mitmeid teisigi vaatamisväärsusi. Sobiv paik lastega külastamiseks, vaikne ning oma väiksuse tõttu ei tüdi lapsed sest ära. Tegime ka mõningad pildid:

This slideshow requires JavaScript.

Sealt edasi seadsime autorattad Alfanar nimelisse kalarestorani. Sel oli kaunis vaade laevasadamale ning super-viisakas teenindus keelt alla viiva menüüga.

Sealt edasi tundus meile et oleme väsinud pikast päevast ja otsustasime kodutee ette võtta. Kel huvi rohkemat sest linnast näha siis peaks seal kusagil olema veel üks muuseum (Natural Science Museum), De Lessep’s House, kuhu küll külastajaid sisse ei lubata ning muidugi Temsah järv ning Suez kanal. Sel kaunil ja rohelisel linnal polegi ehk rohemat tarvis et pakkuda nauditav puhkepäev külastajaile.