Ramadan – kohustus või võimalus?

Leave a comment

July 29, 2011 by Tasneem

Al-Baqara (tõlge islam.pri)

183. Oo teie, kes te usute, teile on määratud saum (paast), nagu see oli määratud neile, kes olid enne teid, et saaksite jumalakartlikeks.

184. (Paastuma peab) teatud arvu päevi, kuid see, kes teist on haige või reisil, (paastugu) sama arv muid päevi. Ja need, kellel on raske paastuda (vanaduse, haiguse, raseduse tõttu), toitku vaest (iga paastumata päeva eest). Teha head omast tahtest on aga veelgi parem. Ja paastumine on teile hea, kui te vaid teaksite.

185. Ramadan on kuu, mil saadeti alla Koraan, juhiks inimkonnale, selgeks juhiks ja vahetegijaks. Ja kes on tunnistajaks kuule (kuu ilmumisele), paastugu see (kuu). Ja kes on haige või reisil, (paastugu) sama arv muid päevi. Jumal tahab teile lihtsust ja mitte raskust. Peate täitma sama arvu päevi ning ülistama Jumalat, et Ta on teid juhtinud, et saaksite Talle tänulikud olla.

 

Taaskord tekkis mõtteid Facebookist. Seekord oli teemaks Ramadani päevade jäeletegemine raseduse või imetamise puhul. Mõttesse jäid aga väljendid: „on paastumine kohustuslik“ või „ei pääse ainult maksmisega“ Ma pole vist kunagi võtnud paastu kohustusena selle otseses mõttes. Alati on sel olnud mulle mingi hoopis teine tagamõte ja pigem minu võimalus ja privileeg.

Juba Koraaniski ju öeldud: „Ja paastumine on teile hea, kui te vaid teaksite“ [2-184]

Ma hästi ei kujuta ette et ma alustan kuuajast paastumist, mida ma viin läbi seetõttu, et mulle on sedasi ette nähtud. Kuu aega täis piinavat söögi ja joogita olekut, kogu pika ja kuuma päeva vältel. Kuu aega veel sellele lisaks mingeid kummalisi reegleid ja ettekirjutusi. No ma pakun välja et mina küll vastu ei peaks.

Ramadanil on minule hoopis sügavam tähendus. On olnud iga aasta erinev mu tunnetus ja religioosne tase. Ent see aasta lähen ma vastu paastukuule täis tänutunnet. Ma olen tänulik, kuna mul on see õigus ja võimalus paastuda. Paast toob endaga kaasa ju äärmiselt palju head. Alustaks sellest et puhastab meie organismi. Selle kõrval on äärmiselt oluline meie kannatlikkuse ja Jumalakartlikkuse proovile panek. Teades, et sel kuul saatanat meid kimbutamas pole, on kõik väär tulenemas meist enesest. Ei ole pääsu selle taha, et saatan mind valele teele allutas ja ma lihtsalt ei suutnud vastu panna. Vale on tehtud 100% minus endas.

Kummaline on näha kuidas sel kuul inimesed muutuvad. Vahest on ehk raske almust anda. Endalgi nii raske olukord. Tihti näpud põhjas. Külmkapp tühi ja tea mida lauale panna. Ent sel kuul paastudes tunnen ma oma keha ilma nii söögi kui joogita 30 päeva (päikesetõusust kuni loojanguni). Vaadates vaeseid aga tead, et neil on 360 päeva sedasi. Ja peale selle tunnetamise ja omal nahal kogemise pole enam küll raske almust anda. Olen tänulikum kui kunagi varem. Ent paraku inimlik eksimine on minus kõrge. On hea et Ramadan on kord aastas. Mina, nii nagu ka paljud teised, kipun ruttu unustama olulist. Kahjuks.

Islamimaal pastukuu on veel eriline õnnistus. Iga palvekorda saadab athan, millele järgneb tavalisest rohkem palvetajaid. Tänavatel kaunistused. Inimesed rõõmsad ja täis parimaid tundeid. Lastele paistab see kuu toovat eriti palju vabadust ja rõõmu. Ja nende rõõm otse loomulikult on nakkav. Nende kilkeid kostab tänavalt kogu ümbruskonda. Tööpäevad on lühemad ja ollakse rohkem sõprade seltsis. Rohkem aega perega. Öine tänavamelu on eriti aktiivne sel kuul. Ja minu jaoks kõige armsam kogu selle melu juures on ramdani lambid rõdudel põlemas kogu pimeda aja 🙂

Ja kõige selle kõrval ei ole mõtet rääkidagi sellest tundest mis molsemeid valdab sel kuul. Kes seda pole ise kogenud, sellele ei saagi seda sõnadega seletada. Ma paastun iseenda pärast Jumalale. Ma arvan et keegi ei ole kohustatud paastuma. Kes ikka ei taha, see leiab alati viisi kuidas ära vingerdada, ka ilma et lähedased teada saavad. Et siit tulenebki vahe südamega asja juures olemisele ning lihtsalt millegi ära tegemisele, et linnuke kirja saada. Minu jaoks on oluline, et ma tean miks ma õpin oma religiooni, miks ma paastun, miks ma palvetan, miks ma loen koraani tõlget (araabia keelset pole veel võimeline), miks ma olen moslem ja mida ma läbi selle saavutada soovin. Paast ent aga on suurepärane viis end kord aastas toomaks tagasi religooni sügavaima tähenduse juurde, kui see on hakanud elu enese all nõrgenema. Sel kuul on lihtne viia end sammuke edasi religioonis ja ühtlasi muuta unustatud õpetused taaskord igapäevas oluliseks.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Arhiiv

EFT in Egypt

tapping in to your potential

Life in Cairo

Life for American expat in Egypt and beyond....

Joyce Filer

Egyptologist

Talibiddeen Jr. Companion Blog

Companion Blog to Talibiddeen Jr. - Tips and Tidbits for homeschooling, home, and Islamic life!

The Muslimah Blogg

musings of a muslimah

Crafty Beats

A bit of crafts

nellyali

The one glimpse of heaven on earth is to fight a losing cause; and not lose it.

Muslim Learning Garden

Planting Seeds of Jaariyah

Umm Abdul Basir's

Sharing Our Homeschool Adventure!

EGIPTIMAA

Eestlanna elu loori varjus

Killuke Marokot

Piilume eksootilisse Maroko kööki ja kultuuri.

%d bloggers like this: