Päev 2. farmis

Leave a comment

March 28, 2010 by tasneem

Tänane päev algas sellega et mama tormas tuppa, teatades et kõik peavad üles ärkama, kuna suur palveaeg hakkab kätte jõudma. Ajasime end kuidagi voodist välja, unised nagu me olime. Peale seda kiire hommikusöök ja mehed lahkusid majast. Mõne ajapärast hakkasime meie mamaga süüa tegema. Meiega ühines mama vennanaine ja mõne ajapärast tulid alt korruselt ka Zizi ja tema õde üles. Mina üritasin köögiviljasuppi teha ja mama tegeles kanaga. No ja siis tulid juba Thanaa ja Sanaa (veel kaks alumise korruse tüdrukut) üles, nad olid väga huvitatud minuga jutustamisest. Lobisesime pisut aga nagu ikka oli keeletakistus suur. Siis nad näitasid mulle mõned lahedad hijab stiilid. Ja nii see aeg lendaski kuni lõunasöögi aeg oli käes.

ohhewhjoebuoehhouiwpuehouoeyoyoeuoyekuoyheoyuouyoukoeuyhekpiewok,hekyokgepkuokew
hokyuerukokuepklerkwplkuerkerghyohgohjhjpuhohjrphoerhuhhphhohhyhürhwpiijpfrpjrioiooorf
ejooirioejwojjejjohhfreoo. Nagu näha ei lase pisike Mahmoud ja Marwan mul üldse miskit arvutis teha.

DIGITAL CAMERAPeale lõunat panime end valmis ja läksime välja jalutama, ikka suure saatjaskonnaga. Tegin ka mõned pildid. Tee viis läbi surnuaia. See oli mul esimene kord siin surnuaeda minna. Tagasitulles ootas meid kodus ees veel üks sugulane, keda enne pulmas näinud olin. Tema nõudis meid homme omale külla. Paistis et keegi väga vaismustuses sellest polnud. Näis mis homme siis saab.

DIGITAL CAMERAKogu õhtupoolik oli sisustatud suure leivateoga. See käis sedasi et keerutasime taignast kõigepealt parajad kuulid. Seejärel panime need suurde anumasse mille katsime rätikuga. Pärast all keldris hakkasime sellest lapergusi pannkooke voolima ja lõpuks pesukuivatusrullimoodi masinast läbi ja siis ahju.

DIGITAL CAMERALeivad valmis, leidsin poisid välisuksejuurest koos äsja leitud kutsikaga. Koeral olid paksud käpad ja nats tõukoeramoodi nägu, erinevalt siin tavalistest tänavakoertest. Mina ei suutnud kutsakest tagasi tänavale ajada ja teatasin et ainult südametu suudab seda teha. No selline pisike karvakerakene ju, täitsa beebi alles. Siis tuli meie juurde alumise korruse perenaine. Reklaamisime kutsakest hoolega talle. Esialgu ta püüdis kutsat välja ajada. Miks egiptlased ei katsu ühtegi koera? Ega nad siis nii mustad ka pole. Püüdis sussiga teist tänavale ajada. Mul süda nuttis ja võtsin beebikese et teda tänavale panna, ise nukrutsesin et nad talle kodu ei taha anda. Perenanine sai aru, kutsus abikaasa (mama venna) koerakest vaatama. Too viipas aia poole ja ütles et üheks ööks saab siia. Mina nii õnnelik. Mängisin Mussukesega ja nii vahva oli. Alumise korruse poiss lubas tema eest hoolitsema hakata ja järgmisel päeval perenaine juba lubas et kui järgmine kord tuleme, siis kutsa on suureks kasvanud. yesss…. mu nunnukas sai omale kodu..

Ja sedasi veereski teine päevgi õhtusse.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Arhiiv

EFT in Egypt

tapping in to your potential

Life in Cairo

Life for American expat in Egypt and beyond....

Joyce Filer

Egyptologist

Talibiddeen Jr. Companion Blog

Companion Blog to Talibiddeen Jr. - Tips and Tidbits for homeschooling, home, and Islamic life!

The Muslimah Blogg

musings of a muslimah

Crafty Beats

A bit of crafts

nellyali

The one glimpse of heaven on earth is to fight a losing cause; and not lose it.

Muslim Learning Garden

Planting Seeds of Jaariyah

Umm Abdul Basir's

Sharing Our Homeschool Adventure!

EGIPTIMAA

Eestlanna elu loori varjus

Killuke Marokot

Piilume eksootilisse Maroko kööki ja kultuuri.

%d bloggers like this: